Kuidas lugeda korruseplaani: tingmärgid ja lühendid
Korruseplaan on hoone horisontaalne lõige: kujutle, et maja on umbes meetri kõrguselt põrandast läbi lõigatud ja sa vaatad alumist poolt ülalt. Nii jäävad pildile seinad, ukse- ja aknaavad, trepid ning ruumide mõõdud. Kui oled plaani kätte saanud — arhiivist, müügikuulutusest või ehitajalt — ja osa märke jääb arusaamatuks, leiad siit korruseplaani tingmärgid, numbrid ja lühendid, mida päriselt vaja läheb. Siit saad teada, mille järgi kandvat seina ja vaheseina plaanil tavaliselt eristatakse, kummale poole uks avaneb, mida tähendavad mõõdud ja ringis numbrid ning millal vana plaani tasub selgemaks joonestada.
Kirjanurk ja mõõtkava: mida vaadata kõigepealt?
Enne märkide juurde minekut vaata lehe nurka. Projekti joonisel on seal kirjanurk: mõõtkava (korruseplaanidel enamasti 1:50 või 1:100), joonise nimetus ja number, kuupäev ja projekti staadium. Kirjanurga mõõtkava kehtib originaali kohta — koopialt saab mõõta ainult siis, kui mõõtkava on skaneerimisel ja printimisel säilinud; kuulutuse illustratiivset plaani ja telefoniga pildistatud koopiat ei saa mõõtkavas olevaks pidada. Kui lehel on põhjanool, näitab see joonise asendit ilmakaarte suhtes ehk seda, kuhu aknad vaatavad. Veel üks põhimõte enne märkide juurde minekut: tähistus võib büroode ja aegade lõikes erineda. Kui joonisel on legend, on see alati esmane; allpool on levinuimad tavad. Sellest, mille järgi plaani täpsust hinnata, oleme kirjutanud eraldi täpse korruseplaani juhendis.
Seinad: kandev sein ja vahesein
Seinad on plaani kõige tähtsam osa. Paksem, sageli must või viirutatud sein on enamasti välissein või kandev sein; õhuke joon on tavaliselt vahesein. Vanal plaanil näitab viirutus sageli materjali — tellis, betoon ja puit on tähistatud eri mustritega —, tänapäevasel plaanil võib kandev sein olla lihtsalt tumedama täitega, aga ka siin on tavad erinevad ja otsustab legend. Üks hoiatus: joone paksus plaanil ei ole tõend, et seina tohib lammutada. Kas sein on kandev, ütleb konstruktor või vastutav projekteerija, mitte vana joonis.
Ümberehitusplaanil on seinad kolmes olekus: olemasolev, lammutatav ja uus. Enamasti on lammutatav sein katkendjoonega ja uus sein tumedam või viirutatud, aga täpse tähenduse ütleb iga joonise legend — ühtset reeglit siin ei ole.
Uksed, aknad ja trepp
Uks. Seinaavas on ukselehe joon ja kaar: kaar näitab ukse avanemissuunda ja ukselehe liikumisteed. Lükanduksel kaar puudub; ukseleht on näidatud seina sees või selle kõrval.
Aken. Välisseinas on ava, mille sees on üks või mitu peenikest paralleeljoont — raam ja klaas. Akna mõõdu loe joonise mõõtudest või akende spetsifikatsioonist, mitte silma järgi.
Trepp. Astmed on tavaliselt paralleeljooned ja nool näitab tõusu suunda; sageli on juurde kirjutatud „üles". Diagonaaljoon trepil tähistab enamasti kohta, kus lõiketasand trepi läbi lõikab.
Katkendjoon võib tähistada seda, mis jääb lõiketasandist kõrgemale või on peidus — lae ava, rõdu kohal olev varikatus, kapi ülemine osa —, ümberehitusplaanil aga lammutatavat seina. Kumb kehtib, ütleb legend.
Numbrid: mõõdud, pindalad ja kõrgused
Mõõtjoon on peenike joon, mille otstes on kaldkriipsud või nooled ja mille kohal on number. Eesti plaanidel on numbrid millimeetrites ilma ühikuta: 3940 tähendab 3,94 meetrit. Vanematel joonistel ja välismaistel plaanidel võib ühik olla sentimeeter või meeter — kahtluse korral vaata kirjanurka või legendi, kus ühik on kirjas. Ruumi nime juures on enamasti ka pindala ruutmeetrites. Kõrgusmärk ±0.00 on hoone tinglik nullkõrgus, enamasti esimese korruse valmis põrand; +2.80 või −1.20 näitab, kui palju mõni tasapind sellest kõrgemal või madalamal on.
Ringis numbrid, teljed ja lühendid
Number ringi sees on ruumi number: selle nimetus, otstarve ja pindala on eraldi tabelis, mida nimetatakse ruumide eksplikatsiooniks. Lehe serval olevad ringid tähtede ja numbritega tähistavad hoone telgi — koordinaatvõrku, mille järgi projekteerija ja ehitaja asukohti kirjeldavad. Joone otstes olev tähis koos noolega (A–A, 1–1) on lõike tähis: see ütleb, kust kohast on tehtud vertikaallõige ja kummale poole lõikel vaadatakse; lõige ise on sageli eraldi joonisel ja tähise juures viidatakse, kust selle leiab (nt „lõige 2–2, vt joonis AR-6-04").
Eesti plaanidel kirjutatakse ruuminimed enamasti välja; lühendid on pigem kirjanurgas ja lehe servas. M 1:100 on mõõtkava, AR tähistab arhitektuuriosa joonist, ES, EP, PP ja TP projekti staadiumit (eskiis, eel-, põhi- ja tööprojekt), A–A lõiget, ±0.00 nullkõrgust ja eksplikatsioonis s. neto ruumi netopinda. Vanadel joonistel ja välismaa plaanidel on lühendeid rohkem: nõukogudeaegsel joonisel võivad tähised olla vene tähtedega ning uste ja akende juures olevad tähe-numbrikoodid on tavaliselt ukse- või aknatüübi tähised, mitte viga. Kuulutuse plaanil näed ka sisustust: WC-pott, kraanikauss, vann, dušš, pliit ja valamu on joonistatud lihtsustatult ja näitavad kohta, mitte mudelit.
Sama korter enne ja pärast
Allolev arhiivikoopia on tüüpiline näide sellest, mis meie töös kõige sagedamini lähtematerjaliks on: seinad viirutatud, mõõdud millimeetrites, uste ja akende juures tüübitähised ja osa tähiseid vene tähtedega. Ka siin ei ütle viirutus üksi, kas sein on kandev (vt hoiatust eespool).
Selle korteri plaani joonestasime AutoCADis uuesti: kirjutasime ruuminimed välja, lisasime pindalad ja mõõdud ning kasutasime ühtseid tingmärke. Numbrid pildil viitavad märkidele, mida selles juhendis selgitame.
1 kandev sein · 2 vahesein · 3 uks ja avanemissuund · 4 aken · 5 mõõtjoon millimeetrites · 6 ruumi nimi ja pindala · 7 sanitaartehnika · 8 pliit ja valamu
Korduvad küsimused
Kuidas aru saada, kummale poole uks avaneb? Ukse juures oleva kaare järgi: kaar on ukselehe liikumise tee ja asub selles ruumis, kuhu uks avaneb.
Kas plaanilt saab joonlauaga mõõta? Ainult siis, kui plaan on kirjanurgas antud mõõtkavas ja seda pole skaneerimisel ega printimisel skaleeritud. Kindlam on lugeda mõõtjooni; udusel skaneeritud koopial ja kuulutuse plaanil joonlauda ei usalda.
Mida tähendab number ringi sees? Ruumi sees on see ruumi number, mille nimetus ja pindala on ruumide eksplikatsioonis; lehe serval tähistab ring hoone telge.
Kui plaan on vana, udune või võõras keeles
Kui plaani pole üldse käes, aitab juhend, kust leida oma korteri või maja vana plaan. Kui plaan on olemas, aga seda on raske lugeda, joonestame selle käsitsi AutoCADis uuesti: saadad skaneeritud faili või foto, meie hindame mahu ja saadame tasuta hinnapakkumise. Tulemuseks on puhas plaan ruuminimede, pindalade ja mõõtudega — nii täpne, kui lähtematerjal ja sinu antud mõõdud lubavad — PDF-ina ja redigeeritava DWG-failina, millega projekteerija või ehitaja saab edasi töötada. Kui mõni koht on originaalil loetamatu, märgime selle joonisele nähtavalt ega arva midagi juurde. Uuesti joonestatud plaan on alusjoonis, mitte ehitusprojekt.
Vajad sama oma joonise jaoks? Teeme seda tellimustööna: Jooniste digitaliseerimine — saada joonis ja saad tasuta hinnapakkumise.
Comments